LIITU AKTSIOONIGA

Söö viis peotäit puu- ja köögivilju päevas ning aita oma kodukohal saada kõige puu- ja köögiviljasõbralikumaks paigaks Eestis!

TÄNANE RETSEPTIVIDEO

Iga päev kell 12 uus video! Vaata ka vanemaid videoid.

PARTNERID PAKUVAD

Siit leiad „Sööme ära!“ aktsiooniga liitunud söögikohtade ja kaupluste pakkumised.

KUTSUME PARTNEREID

Kauplused ja söögikohad, näidake, et hoolite Eesti rahva tervisest, ja liituge „Sööme ära!“ aktsiooniga.

SPETSIALISTI NÕU

Sul on toitumise kohta küsimusi? Siit saad toitumiseksperdilt usaldusväärset infot.

5 PÄEVAS

Miks peaksid sööma vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju päevas?

5 PÄEVAS

Miks peaksid sööma just viis peotäit ehk portsjonit puu- ja köögivilju päevas?

Viis portsjonit ehk viis peotäit on minimaalne kogus, mida peaksid päevas sööma. Keskmise energiavajaduse korral (2200–2500 kcal) võib päevaste portsjonite arv ulatuda ka kuni üheksani.

Vähem kui viie portsjoni puhul ei pruugi sa piisavalt saada vajalikke vitamiine ja mineraalaineid ning vett, samuti võib väheseks jääda päeva jooksul saadavate kiudainete kogus. Puu- ja köögiviljade haigusi ennetavat toimet on täheldatud just vähemalt nii suurest tarbimiskogusest päevas.

Kui süüa päevas kokku viis portsjonit, siis kolm neist võiksid olla köögivilja- ja kaks puuviljaportsjonid.

Miks sa üldse peaksid sööma puu- ja köögivilju?

Puu- ja köögiviljad on väga rikkad järgmiste toitainete poolest:

Lisaks sisaldavad nad rohkelt fütotoitaineid. Tänu vee- ja kiudainesisaldusele täidavad puu- ja köögiviljad hästi kõhtu, kuid samas annab enamik neist vähe energiat, sisaldab vähe rasvu ning neis ei ole üldse kolesterooli.

Miks soovitatakse süüa hästi värvilisi ning erinevaid puu- ja köögivilju? Kas sellest ei piisa, kui süüa iga päev ühesuguseid vilju?

Mida erinevamad ja värvilisemad on söödavad aedviljad, seda enam võid olla kindel, et saad ka erinevaid vitamiine ja mineraalaineid. Samuti võimaldab selline varieerimine saada vähem võimalikke saasteaineid (näiteks pestitsiidide jääke).

Lisaks rohketele vitamiinidele-mineraalainetele sisaldavad puu- ja köögiviljad veel fütotoitaineid. Fütotoitained on bioaktiivsed komponendid, mis ei ole esmavajalikud toitained, kuid millel on tervisele positiivne toime. Kuna neid leidub ainult taimedes, siis seostatakse neid ka taimede endi kaitseomadustega, samuti värvuse, lõhna ja maitsega. Taimed toodavad fütokemikaale kahel eesmärgil: esmalt kaitseks välisvaenlaste ehk seente, bakterite ja viiruste eest ning teiseks võitluseks molekule lõhustavate vabade radikaalidega. Erinevad taimed võivad toota 10 000–80 000 fütotoitainet. Arvatakse, et portsjon köögivilju võib sisaldada üle 100 erineva fütotoitaine. Fütotoitainete sisaldus sõltub viljast, selle kasvutingimustest, küpsusastmest jpt teguritest.

Et saada puu- ja köögiviljades leiduvatest vitamiinidest, mineraalainetest ning fütotoitainetest maksimaalset kasu, tulebki süüa erinevaid vilju.